Sa olid mu elus 9.aastat ,5 kuud ja 18 päeva...See on üle poole mu elust. Ma arvasin ,et sa jääd veel kauaks minu juurde ,ma lootsin ,ma mõtlesin ,ma kartsin...
Ma tahaks sind veel näha,paitada,sülle võtta ja lihtsalt vaadata su silmi ,neid imeilusaid siniseid silmi...
Ma ei harju selle mõttega nii pea ,et sind enam ei ole.. Sa särad edasi mu öises taevas põhjanaela asemel..
Ma ei unusta sind isegi 30 aasta pärast ,ma luban sulle.. See mis sina mu elus tegid oli imeline.. Sa olid mul olemas kui ma olin kurb ,kui ma nutsin sa tegid lollusi ja ajasid mind naerma.. Ma võtsin su siis kui ma elasin annelinnas ja olin 6 aastane ,see hetk mil sa meie juurde tulid on unustamatu. Ma loodan ,et sa surid rahus ja õnnelikult.. Ma loodan ,et sul on ka teispoolsuses hea ja rahulik.. Ära unusta meid ja neid kõiki ,kes sind tundsid :') ,Hüvasti mu tipss...
No comments:
Post a Comment